„Ma ei taha seda kuulda,” teatas Delia järsku püsti tõustes. Tema kaheksasentimeetrised kontsad tõid esile suurepärase paari jalgu. Ta vaatas ringi, tegi siis käega kohmaka žesti. „Ma tahan öelda, et see on rumalus. Seda ei juhtu. Ja teid on kolm, nad ei oska ometi kolme inimest otsida, eks ole?”
„Aurelie ja Sarah ei käinud kunagi linnas – kuni selle õhtuni, kui me lahkusime. Ma ei usu, et keegi seal neid mäletab.”
Delia naeratas laialt. „Noh, mida ma teile ütlesin. Kõik saab kõige paremasse korda. Kas pole korda saanud kõik muu, millega meil on tulnud tegemist teha?”
Nad vastasid kooris, et see on nii olnud. Aurelie peast käis läbi põgus mõttevälgatus: rikas Delia kaldus uskuma, et ta võib ära osta kõik, mida ta muul viisil kätte ei saanud. Tema lahkus päästis teda näimast hellitatuna või liiga eluvõõrana. Keegi ei kahelnud tema intelligentsuses või ärivaistus.
„See siin on hoopis midagi muud, Delia,” lausus Sarah. Ta seisis Nicki selja taga ja hoidis meest õlgadest. „See võib olla hädaohtlik. Nick kindlasti ei taha, aga kas te ei arva, et me peaksime helistama politseiülem Meche’ile? Tema võib-olla teab, mida me peaksime tegema.”
„Mitte iialgi,” pahvatas Delia ägedalt. „Billy Meche’i ainuke soov on pensionile minna. Pole vaja seda avalikuks teha. Me ei taha seda avalikuks teha. Me tuleme toime, kui oma saladused endale hoiame.”
Конец ознакомительного фрагмента.
1
Sõnamäng: Hoover tähistab samanimelise firma tolmuimejat. Siin ja edaspidi tõlkija märkused.