V. Luupainaja nägemine
Salalise piinajaga kimbus olles püüdsid piina tundjad alati teada saada, kes neid piinamas käis. Nad otsisid abi, et luupainaja kas neile või muile inimestele oma loomu avaldaks. – Tavalisesti ei ilmutanud luupainaja ennast, kui inimesed iseäralikka abinõusid ei pruukinud; harukorral näitas ennast luupainaja ometigi. Hintzenberg jutustab paari lugu, mille järele luupainaja nähtavale tulnud, ilma et teda seks oleks sunnitud. Korra kuulnud majarahvas, et ukselink ööse lõgisenud; vaadates näinud nad, et suur valge kogu nagu seebivahu-pull läbi õhu lennanud selle peale, keda luupainaja enneminigi tallanud, ja kohe olnud seesama mees luupainajaga kimbus. Teinekord näinud luupainajast vaevatud mees, kuidas valge kogu ühe jala pealt teise peale hüpates mehe poole tulnud ja siis korraga meest hakanud rõhuma. Schantz teatab Pärnumaalt, et seal üks vanamees parsil puhates kahe peaga kulli näinud enese peale lendavat, ja sedamaid hakanud luupainaja meest hirmsasti tallama. Reitvelt jälle räägib, kuidas luupainaja musta kaabuga mehe näol ilmunud.
Harjumaal kõneldakse, perenaine näeb, hall vanamees, hall kuub seljas, vöö vööl, härjasüdame müts peas, ilmub sängi ette, kargab naise kallale, hakkab kangesti rõhuma. Tule ülesvõtmisel kaob luupainaja.
Niisuguseid vabatahtlikka luupainaja nägemisi peame aga põikuseks arvama. Palju enam ei tahtnud luupainaja igapäevases elus ennast mitte näidata, kui teda seks ei sunnitud. Mõnikord laskis luupainaja ennast käega katsudagi, aga kadus, niipea kui enesele midagi paha aimas tulevat, angerja kombel käest ära.
Taheti luupainajat näha saada, siis pidi teda varjul valvatama. Mõistis luupainaja inimeste mõtted ära ehk ütleme selgemini, sai luupainaja aru, et teda taheti vaadata, siis hoidis ta ennast sealt eemale. Luupainaja vaatajad pidid siis niisamasuguseid samme astuma nagu varga valvajad varga kinnivõtmisel.
Kui luupainaja valvajad kuulevad, et luupainaja inimesel või elajal kallal, siis tarvis kõige pealt tuld võtta, nimelt aga õieti ruttu, sest muidu vulksab luupainaja läbi prao ehk augu majast välja ega saa teda enam näha. Ei tulerauast ega tikkudest, saa nii pea tuld, kui luupainaja nägemiseks tarvis. Sellepärast võetakse tuli kohe kaasa. Et luupainaja tuld ei näeks ega sedaviisi tulemata ei jääks, pannakse küünal laternasse ja latern seepeale hõlma alla või ka vaka alla. Russwurmi ütlemise järele peab see koguni kirikuküünal olema. Pärnumaal seletatakse, et luupainaja nähasaamiseks tuleb inimese rasvast küünal valmistada. Painab nüüd luupainaja kas inimest või looma, siis pole muud kui võta tuli hõlma või vaka alt välja ja vaata, küll siis näed. Virumaal räägitakse, et peale selle veel tarvis läbi niinest sõelapõhja vaadata, mujal aga jäetakse viimne tingimus enamasti maha. Tartumaal kästakse seda, kes luupainajat tahab näha, end kummargile lasta ja läbi harude vaadata, – siis võida luupainajat näha. Ma ei tea, missugusest ajast saadik tartlased enestel arvavad kassisilmad olevat, sest ainult kassisilmad võivad pimedas luupainajat näha, ja nagu teame, käib ju luupainaja pimedas. Vist unustasid tartlased tulega vaatamise hoopis ära ja mõtlesid veel vaatamise teise järgu peale, ja sellesse teise järku kuulus läbi harude vaatamine. Sedaviisi ei tarvitaks tartlased silmade poolest kiisudega mingisugust vahetusekaupa teha ega sajasilmalist Argost allilmast päevavalgele tooma minna.
Kui tulevalgel luupainajat vaadati, ei ilmunud luupainaja tavalisesti mitte inimese kujul.
Pärnumaal kõneldakse, et luupainaja kallaletulemise puhul tarnis äkisti kõvasti vastu seina käänata. Mees teeb nii, kuuldub vali pauk ja mehe kõrvale ilmub jänes. Mees võtab jänese laudilt maha rehe alla, kus see nooreks neiuks muutub. Mees võtab neiu enesele naiseks, nagu üleüldiselt tuttavas loos. Naise kadumise puhul on mehe kõrval jälle jänes ja jänes muutub luupainajaks. Mees pigistab luupainajat, kes selle peale jäädavalt kaob. Teises kohas Pärnumaal teatakse, luupainajast vaevatud mees löönud käed painamise ajal kõvasti kokku: kohe puukänd käte vahel. Mees ähvardanud kännu kiviga purustada, kui luupainaja veel ilmub. Sest saadik luupainaja kadunud.
Конец ознакомительного фрагмента.